Press




Arvustus 2016. aasta 29. aprill Estonia kammersaalis esietendunud Benjamin Britteni ooperist " Kruvipööre" ( Ajakiri "Muusika", 7/2016, Elina Seegel)









Lauljatest toon esile Arete Teemetsa, kes avaldas sügavat muljet väga puhta ja selge vokaaliga. Tema laulutehniline sooritus oli teose jooksul kogu aeg ühtlaselt heal tasemel. Teemetsa näitlejameisterlikkust toetas väljendusrikas miimika, gevernandineiu otsustavus oma hirmudele vastu astuda ja laste eest võidelda oli igati usutav. 

Arvustus 2016. aasta 1. juulil Rapla Maarja-Magdaleena kirikus toimunud Rapla kirikumuusika festivali avakontserdist ( Sirp, 8.07.2016, Tiiu Levald) http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/kunstigeen-ja-elujanu-versus-ajalooratta-keerdkaigud/   


 
Pean tunnistama, et pieteet ja alandlikkus on teoses valdav, kuid suurejooneline kulminatsioonidesse suubumine seejuures haarav ja veenev. „Recordare“ ja „Benedictus“ olid Arete Teemetsa soleerimisel esitatud sellise hingestatud fraasikujunduse ja häälesoojusega, mis, nagu usun, sobinuks ka helilooja ettekujutusega.



Arvustus 2016. aasta 29. aprill Estonia kammersaalis esietendunud Benjamin Britteni ooperist " Kruvipööre" (Sirp, 13.05.2016, Alvar Loog)
 http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/kuidas-kohaldada-eetikat-surnutele/
Idllist looduse ja ingellike laste keskel saab stseenide kuludes nende guvernandile kiimas kodukijate tttu kriipiv udus

Nii oma rolli kui ka vokaalse ja näitlejatehnilise võimekuse tõttu kandis vähemalt minu nähtud-kuuldud etendust (esietenduse-eelne publikuga läbimäng 27. IV) peamiselt Arete Teemets (oli ühtlasi nimiosas veebruarikuistel „Suor Angelica“ etendustel). Teemets püsis guvernandi dünaamilist arengut eeldava rolli puhul meisterlikult sadulas läbi kogu ooperi, olles ühtviisi veenev ja mõjus nii lüürilistes (elurõõm, teotahe, armastus laste vastu) kui ka dramaatilistes stseenides (hirm, paanika, lein).


Arvustus 2015. aasta 2. juulil Rapla Maarja- Magdaleena kirikus toimunud XXIII Rapla kirikumuusika festivali avakontserdist (Sirp, 10.07.2015, Tiiu Levald) 
http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/uudisteos-aastast-1938/ 
Kolmest sravast solistist kaks sja Taikovski-konkursi II vooru judnud  Arete Teemets paremal ja Oliver Kuusik on htlasi Marje ja Kuldar Singi noore laulja preemia laureaadid vasakul Atlan Karp
Atlan Karp, Oliver Kuusik, Arete Teemets

Üle kogu teose lendles kui inglitiibadel Arete Teemetsa laul. Juba tema hääle­käsitlus on arukas, ent pakatab seejuures emotsioonidest. Laulja tõi teose vaimuliku sõnumi kuulajani sellise liigutava ja särava innuga, et minu kõrval istunud Rudolf Tobiase lapselaps, koorijuhi-, pianisti- ja organistiharidusega Maaja Roos sõnas: „Külmajudinad jooksevad üle selja – nii sügava mõttega lauldud!“



Arvustus 2015. aasta 22. veebruaril Teatris NO99 toimunud IX Tallinna talvefestivali lõppkontserdist ( Sirp, 6.03.2015, Aare Tool) 
http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/talvefestival-sundis-tostma-pilku/ 


Kui instrumentalist võib veel ilma mängulisuseta läbi saada, siis vokalistide puhul on ümberkehastumisvõime peaaegu kohustuslik, esitatagu kas kammerlaulu või ooperirepertuaari. Muusikalisele sisseelamisvõimele võis olla tunnistajaks näiteks Katrin Targo esitatud Schuberti ja Richard Straussi soololauludes, Kristina Vähi kirevas kavas ja festivali lõppkontserdil, kus astusid üles Arete Teemets ja Oliver Kuusik. Teemets on silmapaistvate vokaalsete võimetega solist, kes võib ühel hetkel olla Kleopatra Händeli „Julius Caesaris“, teisel aga minna spektri teise otsa ja kehastuda Puccini õde Angelicaks. 

Arvustus 2015. aasta 17.jaanuaril Raekojas toimunud kontserdist "Ilus möldrineiu" (Ajakiri "Muusika", 3/2015, Kai Taal) 

Sopran Arete Teemets on vokaalselt ja sisuliselt tugev laulja, väga musikaalne ja loomulik. Schuberti ja Straussi laulud olid esitatud heas saksa keeles ja selge diktsiooniga ning suurepärases ansamblis pianistiga- harva näeb, et laulja jälgib nii palju pianisti ning võtab üle klaverist kostuvaid impulsse. Kontserdi lõpunumbrina esitatud Schuberti trio " Karjane kaljul" sopranile, klarnetile ja klaverile ( kaastegev Toomas Vavilov) oli õhtu säravaim ja kauneim osa.

Arvustus 2015. aasta 17. jaanuaril Raekojas toimunud kontserdist "Ilus möldrineiu" (Sirp, 6.02.2015, Tiiu Levald) http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/katarsis/

Arete Teemets pakkus kuulajaile Richard Straussi laule interpreteerides uskumatuid elamusi. Juba laulude valik oli väga huvitav ja vaheldusrikas ning koosluses pianistiga ka hea ruumitunnetusega esitatud. Lauluga „Kevadpidu“ (op. 56 nr 5, H. Heine tekst) tõestas noor laulja, et suudab täita autorinõude olla „kirglikult liikuv“ ja lasta äärmise suveräänsusega saali heljuma oma kaunis kõrgregister. Sellise kvaliteediga lauljatarile peaksid peagi avanema nii mõnegi Euroopa teatri uksed!

Kontserdi lõpetanud Schuberti „Karjase laul“ op. psth.129 (D 965) Teemetsa ja Raide koostöös klarnetist Toomas Vaviloviga oli tõeline palsam hingele ja kõrvadele. Nii sooja klarnetitämbrit kuuleb harva (vahest möödunud aegadel Hannes Altrovi huulilt). Seletamatu üksmeel kõlade ülevõtmisel, fraaside nõtke mänglevus ja ühine taju viis äratundmisele, et selle laulu loomisel istus vist Mozarti vaim ingli näol Schubertil õlal.

Arvustus 2014. aasta 18. veebruaril Rootsi-Mihkli kirikus toimunud kontserdist Talvefestivali raames ( Ajakiri "Muusika", 4/2014, Virve Normet)   

Kontserdil pakkus meeliülendava elamuse sopran Arete Teemets. Tema Jumalast antud kaunis, jõuline hääl on saanud Itaalias perfektse koolituse. Ma ei suuda praeguste eesti lauljate puhul meenutada nii meisterlikku hääle valitsemist. Tüdruk teeb sellega, mida vaid soovib! Mozarti, Verdi ja Bachi teoste kõrval kõlas üllatusena ka Mihkel Lüdigi "Minu altar", laul, mida Teemets laulis lõpmatu nukrusega. Kontserdi supernumbriks kujunes Elena rondo Rossini ooperist "Järve naine". See on ülitehniline, kaelamurdev koloratuursoprani lugu, ent Arete laulis seda briljantselt. Helid kui kellukesed, särav hääl. Kohati, kuid just õigel hetkel, on kuulda ka "metalli". Seda vaimustavat esitust kuulaks veel ja veel. Ka Aretet saatis klaveril Piia Paemurru ja nende nägudelt võis lugeda vastastikust vaimustust heast muusikast ja kordaläinud esitusest.

 

Arvustus 2013. aasta 20. septembril Suure-Jaanis toimunud kontserdist (Sirp, 26.09.13, Ivalo Randalu)

Külla tuldi Kappide majamuuseumisse Suure-Jaanis Tallinnast ja Tartust ning mõistagi helimeistri kodulinnast. Sedapuhku siis möödunud reedel, 20. IX ja sellest kujunes põue soojendav päev. Ei oldudki nagu muuseumis, oldi toreda inimese kodus, kus ta lõigi ju suurema osa oma teostest.
Kontserdiks olid Aare Tammesalu ja Martti Raide valinud, ka lausa avastanud ja tõenäoliselt esmaettekandeks ette valmistanud enamasti helilooja loometee varase perioodi palu ja laule, nagu Klaveritrio tšellole ja klaverile (1941/1949) ja „Melankoolia” Virve Rännangu tekstile või „Nokturn” tšellole ja klaverile (1943). Loomulikult astusid mehed ka ise üles, sealjuures info- ja meeleolurikaste kommentaaridega. Väärilised olid alles EMTA teise kursuse üliõpilase Leevi Nielsoni viiulipartiid, toredat tähelendu juba arendava Arete Teemetsa sooloesitused – neist „Sa tulid” parim, mida ma üldse sellest 1950. aastal kirjutatud laulust kuulnud olen.

Lõik 2013. aasta juunis Suure-Jaanis toimunud kontserdi arvustusest (Ajakiri "Muusika", 8-9/2013, Ia Remmel)

" ... Kuulsin Itaalias elavat ja tegutsevat Arete Teemetsa eelmisel aastal Saaremaa ooperipäevadel ning siis ja nüüd jälle tahaksin öelda, et tegu on suurepärase noore lauljaga kel on väga hea häälekool ning kes on sisukas ja hea muusikamõistmisega interpreet. Nagu tookord, pean ka nüüd ütlema, et sooviks teda kuulda ka meie ooperis."

Fragment 10. oktoobril Thunis (Šveits) toimunud kontserdi arvustusest (Thuner Tagblatt, 10.10.12, Miriam Schild)

"...Üheks õhtu tipphetkeks olid dramaatilised numbrid Verdi ooperitest "Don Carlos" ja "Trubaduur" ning seda suuresti tänu Arete Teemetsale, kelle intensiivne eneseväljendus oli lummav. Ilusa häälega Eesti sopran ja tema lavapartnerid tekitasid ihule kananaha."

Arvustus 19. juulil Saaremaa Ooperipäevade raames toimunud soolokontserdile (Ajakiri "Muusika", 8-9/2012, Ia Remmel)

"Minu jaoks olid Saaremaa ooperipäevade kõige sisukamad ja viimistletumad esinemised noore soprani Arete Teemetsa kontsert Kuressaare lossi kapiitlisaalis ja Ain Anger Tallinna Kammerorkestriga. Arete Teemets on õppinud EMTA-s Nadia Kuremi juures ning täiendanud end Itaalias Rooma Santa Cecilia konservatooriumis. Ta on saanud Itaalias ka mitmeid auhindu konkurssidel. Kavas oli muljetavaldav valik Itaalia aariaid Donizettilt, Bellinilt ja Respighilt ning kaelamudvalt tehniline Elvira aaria Verdi ooperist "Ernani". Eriti mõjuvad olid aga Wagneri "Wesendonki laulud", esitatud sügava sisseelamise ja kaunite nüanssidega. Kontserdile andis palju juurde ka Teemetsa tipp-pianistist saatja Mihkel Poll. Tahaksin väga loota, et Rahvusooper Estonia märkab sellist lauljat (kellel lisaks häälele on ka suurepärane lavavälimus) ning pakub talle võimalusi rollideks.


Arvustus 19. juulil Saaremaa Ooperipäevade raames toimunud soolokontserdile (Sirp, 03.08.12, Tiiu Levald)

Arete Teemets on 2009. aastal lõpetanud EMTA bakalaureuseõppe (Nadia Kuremi lauluklass) ja omandanud verivärskelt magistrikraadi Rooma Santa Cecilia konservatooriumis (Rebecca Bergi lauluklass). Laulja hääles on toimunud suured muutused: just alumises registris on tekkinud julge diapasoonikasutus ja väga lähedale jõutud belcanto saladustele.

Kooslus Mihkel Polliga Wagneri „Viies poeemis” Mathilde Wesendonki sõnadele oli põnev ja üllatav. Põnev, sest musitseerijad on väga noored ja kindlasti tuleb alles teineteise muusikalist mõtlemist kombata. Seejuures hämmastas, kui palju omanäolist, trafaretivaba arusaamist sisaldas nende tõlgendus! Nii noorele lauljale on kaks esimest laulu („Ingel” ja „Seisata!”) kindlasti tuleviku väljakutse, kuid „Kasvuhoone” (tekst „Unser Heimat ist nicht hier!”) kõlas uskumatult küpselt, Polli aktiivne impulss laulu „Valu” valulikkusele pani ruumi kõla täis ning laulus „Unelmad” kuulsime, et on tabatud selle tsükli iva!

Kavas oli ka põnevat ja meie kuulajale tundmatut, nagu Maria aaria Respighi ooperist „Egiptuse Maria” (1932), Donizetti romanss „Kaunis Malvina” (1843) ja Imogene’i aaria Bellini ooperist „Piraat” (1827). Peab tunnistama, et kuulsime väga nõudliku kava kirglikku, sisukat ja heal tehnilisel tasemel esitust.